2000 – Aino Kallas, alati valel pool merd. See mõte võtab kokku kahe riigi kirjaniku traagika. Instituut toob sellest kõneleva kammerooperi Tartusse.
Aino Kallase päevikumärkmetel põhineva kammerooperi on kirjutanud Ilkka Kuusisto. Ooperi esietendus toimub 26. veebruaril 2000 Helsingis. Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti teeb ettepaneku see ka Tartus ette kanda. Vanemuise direktor pelgab, et ooper, eriti veel kaasaegse helikeelega ja soomlase kirjutatud teos, publikut ei huvita. Järvi Lipasti tõlkib ise ooperi libreto eesti keelde. Enne esietendust näeb ta õudusunenägusid, et saalis on publikuks vaid tema ise ja veel kolm inimest. Tegelikkuses on saal peaaegu välja müüdud.
Aino Kallase elus põimuvad Eesti ja Soome. „Naine kui jäätunud šampanja“ vaatleb Aino Kallast ja tema tormilisi suhteid Oskar Kallase ja Eino Leinoga. Ooper käsitleb tema pereelu hetkeni, mil suhe Eino Leinoga lõpeb.
Ka mitmed teised Aino Kallase teosed on ooperiloojatele ainest pakkunud. 2002. aastal saab Soome Instituudi osalusel alguse kahe riigi rahvusooperi suurprojekt „Mare ja tema poeg“, mille helilooja on Tauno Pylkkänen. Koostöö tulemusena sünnib Pylkkäneni läbimurdeks kujunenud ooperi esimene plaadistus. Kontsertettekanded toimuvad 2004. aastal Estonias ja 2005. aastal Helsingis rahvusooperis. Koor ja orkester on Estoniast ning solistid Soome Rahvusooperist. Orkestrit juhatab dirigent Hannu Lintu. Solistideks on Kirsi Tiihonen, Raimo Sirkiä, Juha Uusitalo ja Esa Ruuttunen.
Ooperi „Mare ja tema poeg“ kontsertettekanne ja salvestamine loovad üle kahe põlvkonna ulatuva Soome–Eesti kultuurisilla. Tauno Pylkkänen on Estonia truppi kuulunud ja Eestis tuntuks saanud soome näitleja Hilma Rantaneni kasupoeg, kes veetis suvepuhkusi oma ema hea tuttava Aino Kallase juures. Seal tärkas temas huvi kirjaniku teostes käsitletud teemade vastu. Seda Eesti ajalool põhinevat ooperit oli viimati esitatud 1953. aastal Soomes.
Ooperile „Mare ja tema poeg“ nõukogude ajal kuigivõrd tähelepanu ei pööratud. Keskaegsesse Eestisse paigutatud sündmustikuga ooper ei sobinud Soome ega Nõukogude Liidu sõjajärgsesse õhkkonda. Sündmustiku keskmes on ema Mare ja tema mässulistega liitunud poeg.
2020. aastal teeb Helsingi ooperiühing ooperist uue tõlgenduse.
 |
| „Mare ja tema poeg“ plaadistati esimest korda 2004. aastal rahvusooperite suure ühisprojekti raames, mille algatajaks oli Soome Instituut. Foto: Soome Instituut. |
Allikad ja lisateave
- Põhifoto: Kammerooperi „Naine kui jäätunud šampanja“ rollides on metsosopran Ulla Raiskio ja tantsija Sami Saikkonen. Foto: Helsingi Kammerooper.
- Loe lähemalt teose „Naine kui jäätunud šampanja“ kohta Helsingi Kammerooperi kodulehelt (soome keeles).
- Helilooja Ilkka Kuusisto intervjuus ajalehele Postimees 26.11.2000.
- Tartu Postimees ooperi ettekandest 22.11.2000
- Armastus ja needus soome-eesti ooperis , Sirp 17.9.2005
- Helsingi ooperiühendus tegi ooperist „Mare ja tema poeg“ 2020. aastal uue tõlgenduse, lavastaja Ville Saukkonen.
- Tauno Pylkkäni kasuema, Hilma Rantanen-Pylkkänen, oli Estonia esimene soomlasest staar, portreelugu portaali Estofilia galeriis.
- Aino Kallas, kahe riigi kirjanik, portreelugu portaali Estofilia galeriis.
