1998 – Mikael Agricola ja Aleksis Kivi on eesti kooliõpilastele soome keele sümboliteks.

2005 – Raamat jõuab üle lahe, kui keegi selle tõlgib. Instituut toetab tõlkijate tegevust ning kutsub külla soome kirjanikke, kelle hulgas on ka president Mauno Koivisto.

2006 – Luulesõit on uus tegevusvorm. Luuletajad Eestist, Soomest ja Lätist sõidavad luulebussiga rahvale külla.

2011 – Soomekeelne raamatukogu ja lugemissaal on olnud instituudi prioriteet alguspäevist alates. 2011. aasta algusest tegutseb raamatukogu vaid Tartus.

2012 – „Ma elan polaarjoonel“ – Lapimaa nüüdiskunst on üks paljudest, mis instituudi näituseprogrammi raames aastate jooksul Eestisse tuuakse.

2012 – “Nagu sõõm värsket õhku,” ohkab Eesti Kunstiakadeemia rektor, kui Marimekko vormid ja värvid mahuka näituse raames Eestisse jõuavad.

2013 – Soome iseseisvuspäeva traditsioonilistel pidustustel Tartus valitseb alati rõõmus ja pidulik meeleolu.  

2014 – Tartu uutes ruumides kogunevad erinevad vestlusringid. On lauamängude õhtud, lugemisklubi ja soome keele vestlusringid.

2015 – Eesti soome keele õpetajate toetamine ja koolitamine on aastast aastasse üks instituudi põhiülesandeid. Keelt saab õppida ja õpetada isegi tantsides.

2015 – Jõuluvana kodu on Lapimaal Korvatunturis. Pole probleemi, päkapikukooli kaugõppeosakond asub Tartus!

2021 – Instituudil täitub 30. tegevusaasta, kogu maailma on haaranud koroonapandeemia. Kultuur ja suhtlus kanduvad võrgukeskkonda, kuid ka see takistus ei ole kahe digiriigi jaoks ületamatu.