2009 – Sofi Oksaneni „Puhastus“ toob Eesti okupatsiooniaegse ajaloo soome üldsuse teadvusesse ning sealt edasi jõuab see ka rahvusvahelisele areenile.
Pool sajandit kestnud Nõukogude Liidu okupatsioon jõudis Eesti ja selle ajaloo soomlaste teadvusest suures osas minema pühkida. Pärast Eesti taasiseseisvumist alustavad teadus- ja romaanikirjanikud ajaloo valgete laikude kõrvaldamist.
“Kes on see välismaalt leitud eestlane, kes oskab nii äratuntavalt 1970. aastate tegelikkust kujutada,“ arutletakse 2004. aastal Eesti meedias, kui Sofi Oksaneni esikromaan „Stalini lehmad“ eesti keeles ilmub. Ema poolt eestlane, äratab Soomes sündinud Sofi Oksanen tähelepanu oma Eesti lähiajaloole keskendunud teostega. Üks raamat järgneb teisele: „Puhastus“ (ilmunud 2008. a soome keeles ja 2009. a eesti keeles) saab Soomes Finlandia-auhinna ja seda saadab rahvusvaheline menu. Oksanenist saab kaasajal kõige enam tõlgitud soome kirjanik. Ajaloolise seeria kolmas osa „Kui tuvid kadusid“ ilmub 2012. aastal.
Pool sajandit Eesti ajalugu uurinud Seppo Zetterberg tegutseb instituudi juhatajana 1994–1996 ning jätkab pärast seda Eesti ajalugu käsitlevate ajalooliste teoste kirjutamist. Kõige kaalukam neist on 2007. aastal soome keeles ilmunud „Eesti ajalugu“, mille eestikeelne tõlge avaldatakse 2009. aastal.
Eesti ajaloo uurimisse süveneb ka teine instituudi juhataja Martti Turtola (2001–2004). Tema Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri käsitlevad teosed tabavad ajaloo valupunkte ja tekitavad Eestis poleemikat.
“Pikk teekond lähedale”, võtab asja kokku pikaajaline Soome sillal kulgeja Kulle Raig oma 2012. aastal ilmunud raamatus. Uurimist vajavaid teemasid ajaloos jagub.
Juhani Salokannel on teinud tänuväärset tööd Eesti rahvuskirjaniku A.H. Tammsaare teoste tõlkijana. Ta on tutvustanud rahvuskirjaniku loomingut soome lugejatele ka enda kirjutatud Tammsaare eluloo ( 2017, eestikeelne tõlge 2019) kaudu. Instituudi juhatajana töötamise ajal kirjutab Salokannel Soome ja Eesti vahelistest kirjanduslikest suhetest raamatu „Sielunsilta“ („Hingesild“).
Soome silla kirjanike uut põlvkonda esindab Tartusse elama asunud ja eesti keeles kirjutav lastekirjanik Mika Keränen, kes on Eestis tuntum kui Soomes.
 |
| Noor Sofi Oksanen külastab Eestit esmakordselt Tartu kirjandusfestivalil Prima Vista 07.–08.05.2004 veel enne, kui „Stalini lehmad“ oli eesti keelde tõlgitud. Pildil räägib ta 19.05.2004 oma esikteosest instituudi Tallinna kontoris. Foto: Soome Instituut, Viia Väli. |
 |
| Seppo Zetterberg kõneleb 18.02.2008 Granö-loengusarja raames Soome ja Eesti vahelise vaimse koostöö konventsioonist. Ühtlasi esitleb ta oma värsket Eesti ajalugu tutvustavat teost. Raamat ilmub eesti keeles järgmisel aastal. Foto: Soome Instituut, Kasperi Hasala. |
 |
| “Pikk teekond lähedale” ehk kuidas Soome naabriks sai vaba Eesti. Lähiajaloo sündmusi kirjeldab neis ise osalenud ja neid kõrvalt näinud Kulle Raig. Raamatuesitlus 01.12.2012. Foto: Peeter Langovits. |
 |
| Pärast „Puhastust“ saab Sofi Oksanenist Eestis sage külaline. Triloogia kolmanda osa „Kui tuvid kadusid“ esitlus 27.11.2012. Foto Peeter Langovits. |
 |
| Uue aja Soome silda esindab kakskeelne luuleraamat “Sinisild/Sinisilta”. Raamatuesitlusele 13.11.2020 vajutasid oma pitseri koroonapiirangud. Foto: Soome Instituut, Heleri Keeman. |
Lähteitä ja lisätietoa
- Põhifoto: Sofi Oksanen Tallinnas 17.12.2009. Foto: Peeter Langovits
- Kaarel Tarand arvustab romaani "Puhastus" ajalehes Sirp 18.12.2009.
- Postimees kuulutas Sofi Oksaneni 2009. aasta inimeseks 17.12.2009.
- Eesti ajalugu Soomest vaadates. Intervjuu Seppo Zetterbergiga ajakirjas Vikerkaar 07/2009.
- Juhani Salokannel sai oma töö eest A.H. Tammsaare elu ja loomingu tutvustamisel aunimetuse "Klassiku sõber", Postimees 15.02.2018.
- Portreelugu Sofi Oksanenist Estofilia isikugaleriis.
- Portreelugu Seppo Zetterbergist Estofilia isikugaleriis.
- Portreelugu Juhani Salokandlest Estofilia isikugaleriis.
- Portreelugu Mika Keränenist Estofilia isikugaleriis.
